Mitu “Ooperifantoomi” on?
New Yorgi helilooja ja luuletaja Ivan Jacobsi muusikal on üks Leroux’ romaani lavaversiooni-dest. Kokku on esmakordselt 1909–1910 ilmunud ja väidetavalt Pariisi ooperis toimunud tõsielulistel sündmustel põhineva teose lavavariante kolmkümne ringis. Neile lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Kõige kuulsamad ehk 1925. a tummfilm Lon Chaney seenioriga peaosas ning 1986. a Londonis ja 1988. a New Yorgis esietendunud Andrew Lloyd Webberi muusikal.
Tallinnasse tulev The Phantom of the Opera on üks varasemaid inglisekeelseid “Ooperifantoome”. Ivan Jacobsile jättis Leroux’ romaan nii vapustava mulje, et 1972. a komponeeris mees muusika balletile The Temptation Ballet – “Kiusatuste ballett”. See keskendub kuulsale kalmistustseenile, kus Christine leiab isa hauda külastades eest Ooperifantoomi, kes teda endaga kaasa tulema keelitab. Christine’i päästab kiusatusest ta armastatu Raoul. Hiljem kirjutas Jacobs koos legendaarse ameerika produtsendi, praegu 102aastase John Kenley ning näitekirjaniku, produtsendi ja üheksakordse Emmy võitja Robert Thomas Nolliga libreto muusikalile “Ooperifantoom”, mis toodi USAs esmakordselt lavale 1980ndate alguses. 1995. aastast alates tuuritab muusikal ringi nii Ameerikas kui ka maailmas.

“Ooperifantoomi” esimeste versioonide seas on ka 1976  loodud inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus mugandus, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod’ ja teiste heliloojate oma. Seda versiooni nägi ka Andrew Lloyd Webber. Mõnda aega käisid jutud, et Webber toob koos Hilliga “Ooperifantoomi” välja Londoni West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus West Endis Webberi enda “Ooperifantoom”. Hilli versioon aga tuuritas esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni.

1980ndate keskel lõpetasid oma “Ooperifantoomi” ameerika helilooja ja luuletaja Maury Yeston ning libretist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali tuua välja New Yorgis Broadwayl. Kui aga Webber teatas oma muusikali lavastamisest, loobuti plaanidest kuni aastani 1991, mil tükk Houstonis menukalt esi-etendus. Just seda “Ooperifantoomi” ver-siooni sai 2007 näha ka Tallinna Linnahallis eesti muusikute esituses. “Ooperifantoomi” lavamugandusi on aga veel kümneid ja kümneid. 

Ameeriklaste “Ooperifantoom”
Muusikalide kodumaal Ameerikas sündinud Jacobsi etenduse ülimat populaarsust teisel pool suurt vett selgitavad mitmed asjaolud. See on väga lähedane originaalteosele ning arendab põhjalikult välja Christine’i ja Ooperifantoomi suhteliini. Jacobsi muusikal erineb muudest mugandustest ka selle poolest, et tükis on ohtralt huumorit ja suur roll on antud koomilistele kõrvaltegelastele. Hispaanlannast primadonna La Carlotta ja tema partneri, itaalia tenori Enrico, säravad verbaalsed ja vokaalsed võitlused laval pakuvad nii suutäie naeru kui ka suurepärase muusikaelamuse. Väga tähtis osa on etenduses ka tantsul: tükki on integreeritud  Jacobsi “Kiusatuste ballett”.

Legendaarse lavastaja ja koreograafi Joseph Pattoni lavaversioon on suure menuga gastroleerinud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias, Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Etenduse jaoks Ameerikast kaasa toodav tehniline pool – lava, dekoratsioonid, seadmed – on aga sedavõrd keeruline, et ületab etenduse maaletooja Jüri Makarovi kinnitusel oma komplitseerituselt kõik varasemad Eestit väisanud suurprojektid, David Copperfieldi oma kaasa arvatud. “Publikut ootab Saku Suurhallis ees täiesti uus kohtumine tuttavate tegelaste ja tuttava teemaga,” kinnitab Makarov. Laval saab näha ka kuulsat kristall-lühtrit, mis on originaallühtri täpne rekonst-ruktsioon. Stseen, kus lühter kohutava kiiruse ja valgusmängu saatel alla langeb ja plahvatab, on hingematvalt ehe, kuigi tegemist on siiski vaid keerulise eriefektiga. Tegijad meenutavad muigelsui, kuidas Lissaboni etendusel põgenesid selle stseeni ajal orkestriaugust kaks muusikut, kes arvasid, et lühter neile tõepoolest peale kukub. ...Tegelikult pole ohus muidugi kellegi elu ega tervis – kui mitte arvestada võimalust vaimustu-sest hingetuks jääda, sest Joseph Patton kavatseb etenduse teha tõeliselt suurejoonelise.

Kes on kes?
Ivan Jacobs (muusika, sõnad, libreto) on muusika ja kunstiga seotud lapsepõlvest peale. Muusikat hakkas ta õppima viieselt, üheksaselt mängis oma klaveriõpetajale, koolikaaslastele ja sõpradele ette Beethoveni Kuupaistesonaati. 11aastaselt pani koos semudega kokku bändi, mis veidi aja pärast küll laiali läks, sest laulukirjutajast Ivanil ei jätkunud joonistamise ja maalimise kõrval ansambli-tegemiseks enam aega. Ehkki noormehe akvarellid ja õlimaalid mitmeid auhindu võitsid, istus muusikapisik temas nii tugevalt, et mõnikord unustas Ivan end klaverit harjutama tundideks. Olles veidi üle kahekümne, kolis Jacobs New Yorki, kus alustas eraõpetajate juures kompositsiooniõpinguid. Just sel ajal avastas ta ka Leroux’ romaani, mille põhjal sündis esmalt “Kiusatuste ballett” ning seejärel koostöös John Kenley ja Robert Thomas Nolliga juba muusikal “Ooperifantoom”.

1975 kirjutas Jacobs muusika ja sõnad muusikalile Things Are Getting Better or World War Three is Coming, mis sai Ameerika heliloojate, autorite ja kirjastajate ühingu ASCAP auhinna. Lisaks süvamuusikale on Jacobs loonud ka rock- ja reklaamimuusikat. Praegu on tal käsil luuleraamatu ja muusikali “Atlantis” lõpetamine. See on lugu võitlusest seaduse ja südame järgi valitsemise vahel ning ehkki muusikalis asetleidvad sündmused toimusid legendaarsel Atlantisel aastatuhandeid tagasi, on teema põletav tänagi. Tallinna etendusi hindab Jacobs kui võimalust jagada eestlastega oma muusikat, huumorit ja sõna ning ainulaadset ja kohati õõvastavat armastuslugu Fantoomi ja Christine Daae vahel.

Joseph Patton (lavastaja, koreograaf). New Yorgi lavastaja ja koreograaf Patton alustas lavakarjääri nelja-aastaselt näitlejana, mängides nii Ameerika kui Kanada teatrites. Teismelisena avanes talle aga harukordne võimalus olla terve hooaeg Wisconsini muusikateatri koreograaf. See muutis noormehe elu. Näitlemine jäi sinnapaika. Patton on maailma erinevates teatrites lavastanud ja seadnud koreograafia enam kui 250 muusikalile (“Minu veetlev leedi”, “Viiuldaja katusel”, “Kabaree”, “Evita”, “Oklahoma”, “Helisev muusika” jpt).

Jeffrey Buchsbaum on olnud Ivan Jacobsi “Ooperifantoomi” muusikajuht ja dirigent nii varasematel Euroopa kui ka Lõuna-Ameerika turneedel. Ta on olnud ka Yeston-Kopiti “Ooperifantoomi” ning paljude teiste muusikalide muusikajuht. Ent mitte ainult. Too mitmekülgne kunstnik on Ühendriikide muusikaringkondades tuntud lisaks andeka pianisti, helilooja, arranžeerija ja hääleseadjana. Ta on olnud mitmete kolledžite lauluõpetaja, praegu aga St Andrewsi kiriku “ihuhelilooja”.

Peagi on New Yorgist oodata uudiseid ka teise peaosatäitja – Fantoomi alias Erik Claudini rolli kinnitatud solisti kohta.

Sash Uusjärv, Marika Vakkrõõm

 

Osta pilet!

tagasi esilehele >